25. aprill 2010 läksime Raili juurde, et tuua koju Kasper. Peale huvitavat ületunnist jutuajamist ja lepingute vormistamist hakkasime liikuma. Keidi rattasse, Kalmer kõrvale ja Kasper kõrvale jalgade juurde.
Autosõit läks enam-vähem. Niutsus tiba küll, silma vaatas nii sügavale, et mul endal hakkasid silmad peaaegu vett jooksma. Mitu korda tahtis sülle ronida, aga ei õnnestunud. Mingi võõras mees suunas jälle allapoole tagasi.
Sõber Kasper saabub Aavikule.
Kodus kohanemine läks üldiselt kenasti. Eks kõik uus oli, aga protestimise märke ei olnud.
Esiteks jooksis ta kohe peaga vastu esikuklaasi, tahtis tuppa saada vist. Ju polnd sellist inimeste leiutatud materjali oma teel enne kohanud.
Uus asi oli peegel, milles teine samasugune koer sees oli. Esialgu jooksid mõlemad teineteisest eemale, hiljem lõid omavahel käppa kokku ja lakkusid keelt.
Kalmer magas esimese öö Kasperiga esikus. Teise öö ka, aga juba võre taga ja tips eemal. Et ei oleks sellist suurt üksiolemise ehmatust. Tuli ta ju Raili juurest, kus on sõpru, kelle külje alla pugeda, öösel ka.
Niisis, hakkame koos majandama.
