Hea meel on teatada, et meie väike Kasper sai Baltic Winner 2010 koertenäitusel kutsika klassis 1. koha!
Meie rõõm on kirjeldamatu ja suur on tänuvõlg Raili ees. Raili käis Kasperiga ringis, Raili tegi Kasperi ettevalmistuse, ja Raili meetoditega oli Kasperi koostöö parim.
Juhtus see nii:
Juba reedel kutsusin Kasperi lahkelt tuppa (kus ta muidu käia ei tohi). Suures segaduses ja saba liputades oi ta hetke pärast vannitoas, dushi all. Suurest Kasperist sai märja ja vahutavana pisike kutsu. Paarkümmend minti vahutamist ja kuivatamist, kihutasime Raili juurde lõikama ja föönitama - koerte keeles groomingut tegema. Kasperi karv oli seekord kordi tihedam, aga paari tunni pärast oli Kasper maailma uhkeim bern. Rrrr... koju, asjad kokku ja magama.
Laupäeva hommik, äratus kell 3.00. Söök ja kohvi, Kasper nööri otsas ädadele (et jumala pärast valge käpaotsake ei reostuks mulla või mulluste väljaheidetega) ja kak-rass käpp vana kakajunni peale. Käpajälg jäi ilus, aga käpa sai õnneks ilusti puhtaks. Keidi, Kalmer, Kasper autosse ja teele.
Saime Raili ja Liisuga Sauel miilitsamaja ees kokku ja kimasime Riia poole. Paar peatust ja kohvi Statikas, väike vaidlus Garminiga ja jõudime kohale. Parklas kuulsin, keegi hüüab mu nime. Eesti on väike, aga Läti veel väiksem, sõber Jaanus oli oma Iiri setteriga ka näitusele tulnud ja parkisime juhuslikult täiesti kõrvuti.
Vormistasime paberid ja hiivasime platsid koertele. Näituseni oli ca 50 minti. Käisime ringi, harjusime ümbrusega. Järgmine kord peab kaaasa võtma kaasaskantavad toolid, kel oli, neil oli see hea mõte. Näituseni 10 minti, Keidil liblikad kõhus, Kalmeril käed tasku ja taskust välja, tasku ja taskust välja, Kasperil oma riidest kuudis täitsa 1kõik. Ring avati ca 10 minti peale kümmet. Meie Keidiga pidime tegema kadumistriki, et Kasperil seda käsipiduriefekti ei tekiks ja et ta tunnistaks ainsaks ülemuseks Raili. Vaadata saime Kasperit ainult teiste pealtvaatajate tagant piiludes ja lõhnu alla tuult levitades. Luurasin nagu spioon teiste jalgade-õlgade vahelt, Keidi samas stiilis fotokaga.
Esimene jooksuring, Kasper hakkas jälle hüppama ja kargama, hoidsin kahe käega peast kinni - jälle! Raili sai aga selle hobu-Kasperi kontrolli alla. Ringi lõpus tundus korra nagu Kasper oleks lonkanud. Ka 1 pealtvaatajast eestlane küsis, kas Kasper lonkab, aga ei, ta vist ainult koperdas oma jalgade taha. Kasper oli järjekorras 4. koer ja ootas oma etteastet. Istus, sügas ennast, no nagu tavaliselt. Kui Kasperi kord kätte jõudis, olid ka minul liblikad kõhus. Raili pani Kasperi kohtuniku ette seisma. Katsus mune, kontrollis hambaid - seal ei tohi Kasper vastu punnida ja ta oli tubli, ei pannud üldse pahaks. Siis kohtunik kirjeldas koera, Kasper seisis. Väike ringis jooks, nonii - jooksis ilusti, väga ilusti. Kui Raili kohtunikult punase lindi sai, tähendas, et Kasper on edasi saanud, teise vooru. Teises voorus jooks ja kohtuniku ülevaatused-võrdlused ja tõu parima isase valimine. Ja tõu parimaks isaseks osutus - Kasper! 1. koht! Kui Raili Kasperiga poodiumikoha sisse võttis, arvas Keidi, et ta peab end endiselt varjama ja väga head pilti sellest ei saanudki. Kasper oli oma ülesande juba täitnud, tuli ringist välja, et emastele kutsikatele ruumi teha.
Kui emastest kutsikatest oli välja valitud parim, oli Kasperi kord jälle ringi minna. Võrdluses oli Kasper teisest emasest pea 2 korda suurem. Ja ilusam ;). Ringid-jooksud-võrdlused ja kohtuniku koht hinded anda: Tõu parim ja Baltic Winner 2010 kutsikaklassi võtja on: Kronblommas Kasper!
Suurepärane! Topelt rõõm! Kirjeldamatu!
Kasper sai roseti ja tunnistuse, tuli ringist välja nagu muuseas, nagu ta tavaliselt on - rõõmus ja sabamootor töös. Vaevalt ta ise aru sai, mida ta teinud oli. Unistada ju võis, nalja ka teha, aga sellist lootust, et 1. koht saada, ei pannud talle küll keegi. Ronis oma riidest kuuti ja viskas pikali.
Kasperi kuuti kaunistas lilla rosett ja Kasper ise. Fotohuvilised käisid pildistamas. Raili ülesanded jätkusid veel kahe koeraga, enne kui sai asju kokku panema hakata. Liisu muide tuli 3. kohale. Mis oli hea tulemus, arvestades emaste koerte karvahülgamise iseärasusi.
Pakkisime asjad, viisime koerad autosse. Kasperi võimalust show parima valimises osaleda me ei kasutanud. Liiga noor, liiga väsitav. Käisime veel tiiru näituse müügiputkades, ostsime seakõrvu, kopsu, kanajalgu ja paar lamamismatti ja kimasime Lidosse sööma.
Kui kõhud täis otsustasime veel parklas paar pilti klõpsida kuna Kasper oli ju ilusaks tehtud. Äkki sobib mõni Björnile Rootsigi saata. Turvamees tuli majandama, et koerad siia ei sobi ja peame äraminema. Kui seletasime, et ainult 1 foto, siis saime eriloa. Pildid tehtud, ütles mees isegi Eesti keeles "head aega". Hakkasime tagasi vurama.
Oli just pimedaks läinud, kui jõudsime Sauele, splittisime tavaari ja kümne mintsa pärast olimegi kodus. Oli tore laupäev.
