Kätte on jõudnud kevad, lumi sulab, Kasperi mänguasjad ilmuvad lume alt nähtavale. Samuti valesse kohta poetatud junnid, mida üks mees peab koristama hakkama.
Tulbid on ennast juba mitu sentimeetrit maast välja ajanud, Kasper pole neid avastanud. Aega veel on.
Varsti võib Kasper taas kodus oma hoovis päeva mööda saata, sest kohe-kohe sulab lumi ka aia äärest ja üle aia hüpata enam ei saa. Praegu peab iga tööpäeva lõpus võtma vastu ühe karvase koera, kes on üleni märg, kaetud poriga, kuuseokkaid täis. Samas tahab täie hooga sind tervitada ja mööda pükse ennast hõõruda.Kodus näitame sellele porikollile kõigepealt fööni, siis võib tervitada ja mängida.
Õnneks ei ole veel alanud karvaviskamise hooaeg. Aprilli lõpus on Soomes üks näitus, milleni oleks kena vastu pidada, eks paistab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar