Teine koolipäev

Hommikul väiksed soojendusharjutused. Kasper Malle poole, Kalmer tööle.
Kuna täna teine koolipäev, siis lõunal süüa ei saa, hommikul ka natuke vähem.

Täna Kaidi sünnipäev, palju õnne!

Kasper ja Mallea saabusid juba iseseisvalt Aavikule. Võtsin lihtsalt juhtimise üle :).
Natuke puhanud ja asjad kokku pandud, viinerid autos, kimasime Keilasse kooli.
Seeklord oli juba etem, ses mõttes, et Kasper sai kohe väikestega veidi ringi joosta.
Aga mitte pikalt, kohad sisse ja harjutust alga!

Ka seekord oli Kasperil suur huvi teiste koerte pihta. Aga kuna kõht oli tühi, siis huvitas viiner ikkagi ka. Harjutused olid enam-vähem samad, mis eelmine kord. Kõrval, kõrval kõnd, lama, koht, istu, koht, seisa, koht. Noh, nii vähese kõrvalise huviga saime isegi neid harjutusi teha. Kõige raskem on selle "seisaga". No see veel enam vähem, kui maius nina ees on, aga "koht" peale seda on küll liiast :)
Siis seda "kõrval" käsuga kaasnevat ümberpööramist peaks harjutama. Koer ümber peremehe keerab edukalt, aga see on kõige lihtsam versioon. Keerulisem oleks, kui peremees keerab ümber koera, selleks peab koer aga oma taguosa vähe nihutama. Selleks aga omakorda peame harjutama tagasikõndi. No tasapisi harjutame siis.
Koerte vahelt peremehe juurde jooksmine "siia" käsu peale tuli eelmine kord paremini välja. Aga seekord tegin ise strateegilise vea ka, Kasper pidi jooksma läbi nende koerte vahelt, kes teda rohkem huvitasid. Peale 3-sekundilist nuusutamist ta ikkagi tuli ka.
Ühe harjutusega tegime isegi mõnedele vanematele koertele ära. See, kus pidime ringiratast peremehe kõrval jooksma, treeneri käsu peale vastavalt siis istuma, seisma või lamama. Kes viimane oli, langes välja. Tulime 4. kohale, tegelt jäime 3. kohaga viiki, aga Kasperi pepu jäi tiba püsti.
Ja siis see snäkipüüdmisvõistlus. See polnud meie jaoks. Ilmselt ma olin eelmine tund Kasperiga auto juures, kui sellest räägiti. Kasvataja poolt saadetavas materjalis olla ka olnud, aga kuna meil oli eelmine kord veel jätkamine otsustamata, siis me seda ka ei saanud. Ühesõnaga, võitis koer, kes sai 5st 4 kinni püütud, teine oli 5st 3 ja kolmas 5st 2, aga 4 meetri pealt. Meil oli 25st null, and counting...
Aga hakkame harjutama. Kõrvale tulekut, silma vaatamist ja snäki saamist, snäki püüdmist jne. "Koht" on ka oluline nüüd.

Õhtul jälle Kasper peale sööki püstijala pealt magama. Head koeraund.

29. ja 30. mai

Nädalavahetus.

Kaalusime: 21 kg. Mõõtsime: 132 cm käpast käpani.

Üks päev vaatasin toas, mida Kasper lakub põrandal, uudishimulikult. Oli veidi hämar. M&M-i shokolaadikomm? Kust ta selle sai? Läksin lähemale, panin tule ka põlema. Puuk! Täis õgind, ilmselgete liikumisraskustega.

Ka sellel nädalavahetusel leidsin Kasperilt ühe puugi. Kust ta neid nii palju korjab...

Käisime tee ääres kaka kohas, ootamas, nagu me alati ootame ja vanu junne nuusutame. Kasper nuuskis mööda maad, kui leidiski midagi. Käbi vist! Igaks juhuks vaatasin: seep? Ei olnud, marutaudi vaktsiin oli. See, mida rebastele pillutatakse. Kuidas see minu hoovi just sattunud oli ja huvitav, kuidas see koerale mõjuks, kui selle alla neelab?

Üks asi veel, allaneelamisega seoses. Reede õhtul grillisime. Kasper sai ka oma närimisasja, pulli peenise. Kui muidu kulub sellele oma pool tundi ja siis narts alles jääb, siis seekord oli oma 10 minuti pärast asi otsas. Neelas tervelt alla. Mõtlesin, et kuidas siis nüüd, kaua selline vintske junn kõhus seedib. Järgmine päev, koos muu söödud kraamiga oli 10 cm pikk pullitill ka kaka sees. Tubli poiss Kasper!

Olen märkanud viimasel paaril päeval, kui kõrval kõndi harjutame, hakkab Kasper nagu nügima. Astuks nagu pooldiagonaalis mulle ette, et kuule mees, pööra nüüd veidi paremale. Kui ei pööra, on oht, et ma astun talle peale. Ilmselt üks tõu omapärasi, vaja karjatada. Esialgu aga veel karjatan mina Kasperit.

Jalutamas käisime. Läbi pika heina, kadakate vahelt, üle kanarbiku puhmaste. Keidile tõime kullerkuppe. Aga Kaspar oli nagu keti otsas, isegi peale rihmast vabastamist, maksimaalselt 3 meetri kaugusel. Istus ja ootas, millal peremees edasi otsustab minna. Vaid ühe korra jäi ta passima ja esimese kutsumise peale oli kohal nagu teleportatsiooniga kohal. Leidsime teepeal maast ka mingi jälje, mille peale Kasper nagu hull 5-ruutmeetrie ala iga tolli üle nuusutas. Rebane vist. Kui junni järgi otsustada.

Käis külas vend naise ja pojaga, kelle nimi on Kaspar ja kes on (3-aastane?) väike. Kaalub 19 kilo. Ohoo, kus Kasper sai endale väärilise mängupartneri. Oleks vaid Kaspar seda samapalju nautinud. Oma kolmel korral sai Kasper Kaspari pikali nügitud. Ainult et huvitav, miks see kahejalgne peale seda pinisema hakkas, mõtles Kasper.

Haukuma oleme hakanud viimasel ajal. Kui kuskil mingi liikumine on või mõni teine külakoer vaiksel õhtul haugub. Manuali järgi tuleb kiita ja tänada valvamise eest.

Lisaks on ta avastanud huvitava asja, et kui Kalmer tööd teeb (näiteks terrassi ehtitab), siis on hea vahel mõni puu jupp ära pätsata ja täiskiirusel 15 meetrit eemale liduda. Las närib, ma arvan.

Tegelt on Kasper tubli. Huviga teeme koos harjutusi. Toidu ootamine, silma vaatamine: 20 sekundit jutti. Jeess! Ainult, kuidas saada ta "Siia" käsku täitma ka siis, kui Kasperil selleks otsest isu pole?

Esmaspäeval uus koolipäev. Vaatame, kas meie harjutused on vilja kandnud. Eelkõige see kontakti osa: maiustustega käe jägimine ja pilgu püüdmine.

Joosepi tehtud fotod

Raili juures

Käisime õhtul Kasperiga külas Railil.
Kasper kohtus oma vanade mängukaaslastega, teiste koertega. Võttis ikka oma 30 sekundit enne kui äratundmisest sai rõõmus mäng ja ringi kargamine. Koertel ja pererahval oli hea meel Kasperit jälle näha.
Saime Railiga üle kahe tunni lobiseda. Lisaks häid selgitusi, juhiseid ja nippe Kasperi koolitamiseks. Oli rõõm kuulda, et Kasperi füüsiline konditsioon on Railile meelepärane ja "nurgad" lubavad head :). Ennstuste kohaselt kasvab Kasper oma isa moodi ilusaks suureks koeraks. Aitäh Railile uue kaelaketi eest, eelmine jäi väikeseks ja "pidamine" hakkas kaduma.

Arutasime erinevaid plaane:
- Hakkame tõsisemalt harjutama seismist.
- 4. juunil teeme uue ussikuuri.
- 5. juunil on Kalevi staadionil koerte võistlused, kuhu võiks vaatama minna.
- 14. juuni peaks tegema Kasperile teise vaktsineerimise.
- Peab hakkama mõlgutama mõtteid kuudi ehitamiseks. Projekteerimisosakond alustab tööd. Tingimusi hea "maja" saamiseks on palju.
- Keidi lubas objektiivilt tolmu maha pühkida ja Kasperist mõned ilusad pildid teha.
- Üks mõte oli võtta Kasperiga kavasse koerte BH ühiskonnakõlblikkuse testi läbimise. Uurisin, lugesin. Hetkel tunduvad need tingimused päris piraka väljakutsena. Testi saab teha, kui koer on vähemalt 12-kuune, aega veel on ja eks aeg ise näitab.

Õhtuks oli Kasper nii väsind, et peale õues asjatamist ja õhu nuusutamist jälle otse magama.

Esimene koolipäev

Hommikul ärgates, harjutasime paari käsku: lama, istu jms, et kooli jaoks vormis olla.
Tööle minnes viisime Kasperi jälle Malle juurde Vääna-Jõesuusse, nagu pea igal tööpäeval.
Toitu anti seal lõunal ühe paiku ja vihmase ilma tõttu sai ta ka arvatavasti piisavalt esikus magada.
Võtsin õhtul punnike ennekooli algust Kasperi kaasa, läksime koju. Väljaelamata energia hakkas üle ääre tulema, aga saime selle kontrolli alla, et kooli jaoks jätkuks. Kaalusime - 19 kilo! MIna olin eelmisest kaalumisest 2 kilo alla võtnud, Kasper samapalju juurde :)

Sõitsime Keilasse kooli. Kui auto ära parkisime oli Kasper autos tähelepanu ise. Kõiki õues toimuv oli väga jälgimist väärt. Nii palju teisi koeri. Igaks juhuks teda kohe õue ei lasknud, kasvatajat polnud ja ei teadnud eeskirju ka. Aga oleks võinud, oleks teiste kutsikatega mängida saanud. Samas, kui üks vähe vanem ja suurem, ilmselt taltsutamatum koer, teist väiksemat natuke matterdas, mõtlesin, et oligi hea. Jäi see halb kogemus saamata. Kui teised kaaskoolitajad koera vanust kuulsid, olid näod imestusest kõverad: 3 kuud ja nädal, nii suur?

Trenn algas, rabasin ruttu mõned lahti lõigatud viinerijupid ja läksime ka ritta. Ca 9 koera oli kokku, nendest 6 olid juba nii 6-7-kuused, koos Kasperiga 3 nn noored. Kui teised koerad istusid peremeeste kõrval, siis Kasper oleks hea meelega istunud kõikide teiste koerte kõrval korraga. Minust ta igatahes ei huvitunud :). Seega mingit harjutuste kaasa tegemist polnud loota.
Kui 3 harjutust läbi võeti (lamamine ja püsti(!) tõusmine, kõrval kõndimine ja kõndides ümberpööramine) tehtud,lubati koerad omavahel mängima. Esimesed "mängukaaslased" olid noodsamad nn vanemad koerad, kes kordamööda Kasperit nuusutamas käisid. Päris ära kohkus Kasper. Aitasin tal vahepeal ette seistes tiba kindlust koguda. Suured koerad panid sellepeale omavahel mängima. Kasper leidis siis tee oma väikeste sõprade juurde: väike 3-kuune rotveiler ja üks mikrokoer, Yorkshire terjer. Sobis kasperile kirbuks.
Umbes enne mänguaja lõppu sai Kasper natuke aru, et võiks ju tegelt mängida ja teisi nuusutada. Eks järgmine kord on kiirem.
Koolitusplatsile tagasi minnes ta väga palju rahulikum polnud. Ikka kippus siia- ja sinnapoole. Isegi kaelarihm tuli ühe "põgenemiskatse" ajal lõksust lahti. Saime riielda, kuna koerad ei mängi ju koolitusplatsil teistega. Saime kasvataja abiga teha "siia" käsku: kui peremees eemale jooksis, väikeste kahtlevate haakidega tuli ikkagi minu juurde. Tegime sellepeale platsinurka ka ühe suure junnikogu, ju hakkas palju kergem.
Veel raskem oli teiste koerte vahelt peremehe juurde jooksmine, kuna ma olin umbes 50 meetrit kaugemal ja teised koerad panid Kasperi korraks kõhklema, kuhu parem minna oleks, 1-sekundise kahtlusmomendi järel tuli ikkagi õigesse kohta. Tubli.

Kokkuvõtteks saime teada, et on vaja peremehega paremat kontakti: silma vaatamist rohkem ja käe järgi liikumist. Viineri järgi tulemine igatahes polnud nii huvitav, kui teised koerad. Viineritükid peaks olema suuremad. Veel parem oleks kuskilt maksa, kopsu, südant või magu hankida. Koolituspäeval Kasper lõunat enam ei söö. Minu "õnneks" ei saanud ka Anu Kasperiga hakkama. Niisiis harjutame seda käele järgnemist kodus. Ühe nartsu mänguasja peame veel leidma, mis ainult koolitamise ajal peremehevaheliseks kontaktiks on. Äkki see teebki peremehe teistest koertest huvitavamaks :). 10-tunnisest koolitusest oli see 6. tund. Aga vist ikkagi käime selle koolituse lõpu läbi, tuleb kasuks kasvõi sotsiaalses mõttes. Eksamit me lõpus tõenäoliselt suurtega võrdselt ei tee :)

Kodus oli Kasper nii väsind, et magamaminek oli nagu vaikus ise.

22 ja 23 mai

Kasperiga õppisime nädalavahes käske, mis tal juba natuke välja tulevad:istu;lama;haugu;anna;kõrval. Siia ja Ei on meil juba tibi-tobi, kuigi keelamist on vahel tore eirata.
Lisaks jalutasime rihma otsas, esmaspäeval läheb seda koolis vaja.
Tundub, et õppimine talle meeldib ja ka väsitab piisavalt. Magada saab ilusti autode all, Mini all on ju oma 12 cm ruumi. Tundus nagu, et ta vahepeal veidi kasvas, kuna ümberpööramine ja unisena alt väljaroomamine võttis oma 2-3 minutit :).
Kõhu alt leidsime ühe täisimend puugi.
Keidi istutas aias sibulaid ja kirsipuid, ka Kasper sai käpad ja nina mullaseks. Peale muruniitmist roheliseks. Mimeid kordi sai suust kivisid ära urgitsetud, ei tea, miks ta neid järab.
Kohtusime halli habemega ja madala häälega naabrimehega. Ei võõrasta me kedagi.
Õhtul hakkas vimha sadama, Keidi ootas õues vihma käes oma 15 minutit, enne, kui väike junn tuli.
Lisaks üllatas kasper meid kakamisega ajalehtede peale, mille reetis jubbe kaka hais. Terve tuba oli seda täis. Lisaks sõi ta sellest teadmata osa ise ära, a'la äkki pererahvas ei märkagi...
Magama minek läks hästi, aga hea meelega õhtusel ajal garaazhi ei taha minna.

20.mai 2010

Kasutame head võimalust, et Kasper ei peaks enam üksi kodus igavlema. Mitte kaugel Aavikust pesitsevad Keidi vanemad: Malle ja Viktor. Tööpäeval saab Kasper seal resideeruda ja võimalusel harjutab Malle Kasperiga mõnda harjutust ka. Kui Kalmer oskab õigesti ära seletada.

Helistasin Anule (üks hea koertekoolitaja). Saime loa Kasperiga poole koolituse pealt liituda. Lähme järgmine esmaspäev kohale, vaatame, kui palju me teistest maas oleme. Materjalid on olemas.

Kaalusime täna, Kasper kaalub 17 kilo. On küll raskemaks läinud. 2 nädalat tagasi oli 13 kilo.
Peale kaalumist võtsime sisse ussirohu, eks paistab, kas kaal läheb usside võrra alla :)

Saime kahest täisimenud puugist lõua alt kätte ühe. Tervena. Teine oli ise jugama pannud. Peale pikka pusimist tundus, et mitte sisse poole. Hoiame silma peal.

Ja veel, Kasperi käpad on valge asemel rohelised. Niitsime muru. Traktor on üks haukumist väärt urisev riistapuu.

Nädalavahetusel Saaremaal kalal

31. mai võtsime oma kompsud ja kimasime Saaremaale. Kasperi esimene reisimine Kalmergiga ja esimene pikem autosõit. Üldiselt oli ta tubli. Mina istusin taga ja vaatasin, et Kasper tagant istmetele ei roniks. Ruumi oli tal terve ruutmeeter, asjad tõstsime kõik ette. Peale Ristit tegime ühe pissika, saime järjekorras 12-sele praamile. Kasper magas terve järjekorra aja.
Kohale jõudsime seega pimedas. Ees ootas lõkke ääres 3 võõrast onu. Kõik olid kohe sõbrad. Pidi vaid jägima, et lõkke osas oleks selge arusaam. Esimesed sammud olid üpris kuuma tuha servas, mina ehmatasin küll korra.
Öö läks kenasti, onu Olevi haagissuvilas ei teinud isegi ajalehti märjaks. Läksime kalale, asjad paati, paat vette ja püüdma. Jällegi, polnud ses paadis midagi ootamatut. Eriti kui seakõrv närida oli. Kohati käis Kasper paadi ninas isegi väga serva peal, pidin teda piirama.
Laidudel maabusime, et kajakamune korjata. Seal oli igast huvitavat tegemist: mardikad (pool jäi suus kadunuks), hiire korjus (saba veel suust paistis, saime tervelt kätte), munad, mida sai ninaga pesast välja veeretada jms. Hirmus oli ainust 15 cm vett, mis kõrkjate all oli. Seda pidime süles ületama. Haugid meid ei huvitanud, isegi nuusutamist nad ei vääri.
Saime ka hüppavat paati ja ühe ülepardalaine (kui karidele sõitsime). Kasper sai täitsa märjaks, vist ehmatas ära ka. Veiko võttis seljast oma kampsuni, panime koerale ümber, et külm ei hakkaks. Kui sadamasse jõudsime, oli Kasper juba kuiv. Ja polnud järgmisel päeval mingit paadihirmu. Tubli meremees.
Kodusõit oli lihtne. Kuivastu sadamas koera pissitamine tekitas kõigis möödaminejates elevust ja uudistamist. Tuli vaeva näha, et koer ära hädatada, aga vist ei olnudki vaja.
Kartsin sellest Saaremaa käigust hullemat asja, tegelt oli isegi tore.