Nädalavahetus.
Kaalusime: 21 kg. Mõõtsime: 132 cm käpast käpani.
Üks päev vaatasin toas, mida Kasper lakub põrandal, uudishimulikult. Oli veidi hämar. M&M-i shokolaadikomm? Kust ta selle sai? Läksin lähemale, panin tule ka põlema. Puuk! Täis õgind, ilmselgete liikumisraskustega.
Ka sellel nädalavahetusel leidsin Kasperilt ühe puugi. Kust ta neid nii palju korjab...
Käisime tee ääres kaka kohas, ootamas, nagu me alati ootame ja vanu junne nuusutame. Kasper nuuskis mööda maad, kui leidiski midagi. Käbi vist! Igaks juhuks vaatasin: seep? Ei olnud, marutaudi vaktsiin oli. See, mida rebastele pillutatakse. Kuidas see minu hoovi just sattunud oli ja huvitav, kuidas see koerale mõjuks, kui selle alla neelab?
Üks asi veel, allaneelamisega seoses. Reede õhtul grillisime. Kasper sai ka oma närimisasja, pulli peenise. Kui muidu kulub sellele oma pool tundi ja siis narts alles jääb, siis seekord oli oma 10 minuti pärast asi otsas. Neelas tervelt alla. Mõtlesin, et kuidas siis nüüd, kaua selline vintske junn kõhus seedib. Järgmine päev, koos muu söödud kraamiga oli 10 cm pikk pullitill ka kaka sees. Tubli poiss Kasper!
Olen märkanud viimasel paaril päeval, kui kõrval kõndi harjutame, hakkab Kasper nagu nügima. Astuks nagu pooldiagonaalis mulle ette, et kuule mees, pööra nüüd veidi paremale. Kui ei pööra, on oht, et ma astun talle peale. Ilmselt üks tõu omapärasi, vaja karjatada. Esialgu aga veel karjatan mina Kasperit.
Jalutamas käisime. Läbi pika heina, kadakate vahelt, üle kanarbiku puhmaste. Keidile tõime kullerkuppe. Aga Kaspar oli nagu keti otsas, isegi peale rihmast vabastamist, maksimaalselt 3 meetri kaugusel. Istus ja ootas, millal peremees edasi otsustab minna. Vaid ühe korra jäi ta passima ja esimese kutsumise peale oli kohal nagu teleportatsiooniga kohal. Leidsime teepeal maast ka mingi jälje, mille peale Kasper nagu hull 5-ruutmeetrie ala iga tolli üle nuusutas. Rebane vist. Kui junni järgi otsustada.
Käis külas vend naise ja pojaga, kelle nimi on Kaspar ja kes on (3-aastane?) väike. Kaalub 19 kilo. Ohoo, kus Kasper sai endale väärilise mängupartneri. Oleks vaid Kaspar seda samapalju nautinud. Oma kolmel korral sai Kasper Kaspari pikali nügitud. Ainult et huvitav, miks see kahejalgne peale seda pinisema hakkas, mõtles Kasper.
Haukuma oleme hakanud viimasel ajal. Kui kuskil mingi liikumine on või mõni teine külakoer vaiksel õhtul haugub. Manuali järgi tuleb kiita ja tänada valvamise eest.
Lisaks on ta avastanud huvitava asja, et kui Kalmer tööd teeb (näiteks terrassi ehtitab), siis on hea vahel mõni puu jupp ära pätsata ja täiskiirusel 15 meetrit eemale liduda. Las närib, ma arvan.
Tegelt on Kasper tubli. Huviga teeme koos harjutusi. Toidu ootamine, silma vaatamine: 20 sekundit jutti. Jeess! Ainult, kuidas saada ta "Siia" käsku täitma ka siis, kui Kasperil selleks otsest isu pole?
Esmaspäeval uus koolipäev. Vaatame, kas meie harjutused on vilja kandnud. Eelkõige see kontakti osa: maiustustega käe jägimine ja pilgu püüdmine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar