Viies koolipäev, selle hooaja viimane

Nonii, väga kõva koolipäev oli.
Peale meie oli veel 1 rotveileri kutsikas, kelle nimi on Iisis (kui ma ei eksi), kes on Kasperi viiekordne sõber. Nii palju trenne oleme kohtunud. Viie-kuune. Keegi trenniväline kutsikas liitus ka hiljem, nähtavalt juba eeltreenitud. Ka umbes viie-kuue kuune.

Esimene harjutus oli mäng - maast maiuste otsimine. Oleme seda köögi põrandal mõned korrad isegi teinud, aga Kasper ei viitsi eriti kaua otsida. Ses suhtes on ta paras flegma. Ja ka koolis, natuke tuhnis, valest kohast, ja siis uurib kohe mida teised teevad. No aga harjutame ikka, hiljem pidi üks pulgatoomise harjutus sellega seostuma.

Teine harjutus oli snäkipüüdmine. Kuna me oleme kutsikad, siis püüame ülevalt alla, mitte kaarega eemalt. Seda harjutust me juba nüüd teame. Ja panime ka kindlalt kinni. Esiteks viiest viis. Teiseks saime lisapunktid treeneri suure snäki püüdmise eest. Nii et - viiest seitse! :)

Kolmas harjutus oli torbikute juures erinevate käskluste tegemine:
kõrval, istu, koht (1 samm eemale),
kõrval, lama, koht (1 samm eemale),
kõrval, seisa, koht (1 samm eemale),
kõrval, mänguasi hambusse ja puki peale jooks,
seal seisa, koht (5 sekundit),
koer maha ja abilise kätte, siia.
Tubli.
Kolm korda tegime läbi. 1. kord harjutamise mõttes. 2. kord kaotasime Iisisele. Kolmas kord võitsime Iisist.

Neljas harjutus. Liitus see kolmas hundikoer. Kaks koera omavahel mängima, kuniks nad hoo sisse said ja siis lidusid peremehed teine teisele poole ja pidid siis koera sealt mängurattast oma juurde kutsuma. Kes ennem saab see võidab. Hehee, tuleb jee Kasper kutsumise peale, kindlalt lidub teise koera järel, kes käsku täidab. Ma nii arvasin.
Kasper alustas siis selle hundikutsikaga. Aga vaata sa poissi, isegi tuli kutsumise peale. Küll teisena, aga siiski tuli.
Teine etapp oli Iisisega. Siis juhtus see, mis ma esialgu arvasin. :)

Viies harjutus. Koerad pidid peremehe mistahes ürituste peale saba liputama. Start.
Plaksutasin, püherdasin ja roomasin maas, Kasper hammaspidi mu käsivarre küljes, maadlesin. Ja võitsime! Tegelt oli treener näinud, et kohe alguses Kasper läks aktsiooni. Ju vist liikus ka saba. Polegi selle peale mõelnud, kuidas seda käsu peale tehakse :)

Ära minnes olid jälle uued koerad kohal. Juba suuremad. Ja seal eemal oli üks suur hundikas. Urises ja lärmas kõigi peale. Kui peremees keelas, siis viieks sekundiks jäi vait ka. 10 meetrit eemal hakkas see Kasperi peale samamoodi korisema. Aga, Kasper polnud kehvem mees. Jorises samamoodi vastu, ise 2 korda väiksem. Ju ta ise salamisi mõtles, et: " jumalapärast hoidke meid kinni, hoidke meid kinni". Igatahes julguse eest sai kiita.

Autos lõõtsutas nagu segane. Olime Miniga, Kasper veel mahub sinna, kui tagaiste alla lasta. Aga püsib ilusasti oma koha peal, ette ei trügi. Tegin katuseluugi ja akna lahti, siis jäi mingis x-poosis magama, nii, et tuul nina peale puhus. Nii väsind oli.

Järgmine trenn 12. juuli.