Tutvumine hobusega

Nagu töökaaslase Maritiga kokku lepitud oli, saime täna kokku Hüürus Mariti ja tema hobusega.

Kasperi reaktsioon oli ootuspärane. Kui see suur ja kõrge loom oma veel suurema pea Kasperi tasapinnale sättis, siis esialgu oli vaja pugeda Kalmeri jalgade taha peitu. Natukese aja pärast olid siiski ninad koos ja käis ettevaatlik ülenuusutamine. Peale paari korda kadus otsene huvi ning muruplats ja arvatavalt korduvalt tähistatud lillepõõsas pakkus rohkem uut infot.

Läksime vaatasime korra ka talli üle. Mariti hobuse boksis armastab magada üks rotveiler. See ajas ennast hobuse eest ära ja leidis Kasperi. Käis selline ettevaatlik ja rahulik teineteise nuusutamine. Juba mõtlesin, et see pole äkki hea idee kui koerad nii rahulikult teineteist nuusutavad. Sabad liikusid mõlemal, rotikal see kujuteldav osa. Aga sama rahulikult kui nuusutamine, läks rotikas kuskile oma teed. Sellega läks hästi.

Tallist väljas oli jällegi Kasperi "sõber" päike. Üks tädi, kes oma hobust majandama tuli, rääkis, et tal kodus samasugune, kuue aastane. Noemi (?) teadis ka Railit ja Raili kennelit. Omale oli koera toonud omal ajal Leedust. Ja paaritanud kuskil Soomes ja saanud üheksa kutsikat. Oli tore kuulda kui tore ja sõbralik bernikas on.

Palavust oli oma 25+ kraadi ja pidasime vajalikuks kodupoole sättida. Täname Maritit!

Õhtul kodus õlitas tubli Kalmer koos parve sääskedega terrassi kui Kasper leidis ühe maalriteibiga parandatud lendava taldriku üles. Ja muidugi, märkamatult oli ta üleni koos selle kleepuva teibiga, millest mingi osa ta ilmselt pintsli pani. Nokkisin mõne minutiga suurema osa sellest karvade küljest ära ja õlitasin terrassi edasi. Vaatasin, Kasper kobis garaazi ukse juurde ja istus maha. Aga tegelt mitte. Ühe minuti pärast oli juba kadunud. Käisin krundi läbi, küsisin, kas naabrid on musta ollust näinud, aga ei. Kadunud. Ja leidsin üles ka. Kompostihunniku taga, arutas mingeid talle huvitavaid jääke laiali. Ikka tore, et talle mingid hapnevad-riknevad-mädanevad asjad meeldivad, onju. Natukese aja pärast lippas jälle oma kakakohta. Selle üle oli hea meel.