Kasper kasvab. Kaalunud pole viimati, aga kasvab ja areneb silmanähtavalt. Eilseks oli suust kadunud viimane esirea piimahammas, mille serva alt õige valge kiku juba mõned päevad kasvanud oli.
Kuulekus hakkab ka Kasperi poolt valitud hetkedel tasapisi juba tulema.
Magama minemine õhtuti pole enam mingi probleem. Võtab oma garaazhis lemmik unenurgas koha sisse ja pole mingi siutsu ega säutsu kui uks kinni pannakse. Magab palja plaaditud põranda peal. Korra panin mati sellel kohale, et pehmem või nii, hommikuks magas selle kõrval. Jahedam. Hommikune garaazhi ukse avamine on endiselt Kasperi kõige rõõmsam sündmus. Uksesilmast näen, kuidas vennike istub ukse juures põrandal. Ootab ilusti.
Ja üldiselt ei tee ka enam hädasid öösel tuppa ajalehtedele. Kannatab juba oodata. Vahel harva väike piss. A siis võiks ka korra peremehele otsa vaadata, et niiii kaua ootama pidi? Ilmselt on ajalehtedel põrandal tänaseks väga aegunud uudised.
Number 2 häda tegemine õues on üle 50% juba õiges kohas. Aeg-ajalt ei jõua õige kohani ja tuleb pakk teel ära. Arusaadav.
"Siia"-nimelist käsku peame hoogsalt veel lihvima. Kui on konkreetne harjutamine, siis pole see probleemiks. Kui aga vaja hommikul vara trepi pealt liikuma saada, siis vaatab kutsujat nagu pilti peldiku seinal. Proovin huvitav pilt olla.
Muud koolis õpitud käsud on enam-vähem selged. Vahel harva puudub huvi Kasperil kaasa mängida. Isegi palavus teda ei sega. Pigem Kasper tahaks veel rohkem võimalusi, mulle tundub.
Eriti oleks vaja harjutada selle silmside tugevdamist. Mulle tundub, et aeg-ajalt teeb ta juba kõike (ntx kõrval kõndi) liiga mehaaniliselt, et ei jälgigi peremeest. Et ma tean küll, kuidas see käib ja mis nüüd tuleb. Vahel haugub selle väljendamiseks, näiteks lamamise käsu järel.
Ponnistame hoolega edasi.
Hakkasime tarbima merekapsa pulbrit. Et karv läigiks ja silm tumedam säraks. Panen seda Kasperi krõbuskite peale väikse kavalusega. Panen pool toitu ja raputan puru peale, natuke krõbinaid katteks peale. Ja kuna kõht on tühi, siis läheb pott peaaegu puhtaks. Siis annan teise poole, mis selle vähese purujäägi ära koristab.
"Ujumas" oleme käinud paar korda. Õigemini Kasper "ujub" kaldast nii kaugele, et kõhu alt karvad ja sabaots saavad juba märjaks, siis "ujub" kohe tagasi kaldale. Ja nii mitu korda järjest. Ja niutsub kaldal väljendamaks, et tegelt tahaks tulla küll, aga ei julge. Kui laine kaldale loksub, siis ei uju käppadestki sügavamale. A ega paari korraga ei saagi järeldusi teha. Oleks vaja olukord tekitada, kus teisi huviobjekte kaldal pole ja Kalmer natuke kaugemale vette sulistab. Muidu nii 10-15 meetrit kaldast, rohkem kaugemalt pole Kasperit meelitanud.
Kuudi ehitamine tuleb ette võtta. Villa tüüpi projekt on arvutis juba ammu valmis - vundamendid, tugiseinad, varjualused, katuseterrass jms. Kui üks ambitsioonikas ehitusmees selle nüüd valmis ka saab, nii enne sügist, siis saab tore olema. Ja kui Kasper sellesse minemast keeldub, siis mitte nii tore.
Esmaspäeval saame uuesti kooli minna. Saime Anult e-maili, et jätkame hoopis järgmist tsüklit. Endiselt esmaspäeviti, aga 18.15. Et ei saagi uute kutsikate ees oma juba õpitud harjututega hiilata. Eks see Kasperi ja võib-olla ka Kalmeri jaoks ole veidi raskem, aga mis siis ikka. Kasper igatahes juba ootab: teised koerad, snäkid, värgid-särgid ...
Arvasime, et sügisel alustame ka esimese näitusega, selleks ettevalmistamiseks peab aga veel kenasti vaeva nägema. Plaanin mõnel õhtul eravisiiti Raili juurde. Ta veel ise ei tea seda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar