Koolipäev

Üle pika aja jälle koolipäev.

Päevasel ajal on õuesooja varjus 32 kraadi. Tuleb mainida, et Kasper ei ole oma aegade kõige erksamas olekus. Poeb maja põhjapoolsesse serva mulla peale viludasse, Kasperi jaoks paigaldatud tõkete taha ja välja sealt ei liigu. Isegi vett ei taha juua, süüa koolipäeval ei pakutagi. Muide, olid ajad, kui maja servas tõkkeid polnud ja mulla peal kasvasid lilled, sõnajalad ... siis tuli Kasper.

Kasper komberdab või lonkab. Kuna päris täpselt ei saa aru, millist jalga ta lonkab, siis pigem komberdab. Aga läksime kooli siiski.

Koolis oleme siis järgmises rühmas. Kuus koera rühmas: Üks prantsuse bulldog, veel keegi lömmis ninaga haukuv koer, labrador, iiri setter ja krants, kelle kauge esivanem olla olnud bernikas. Kellel visuaalne seos bernikaga oleks vist ainult valged esikäpa otsad :). Muidu ilus koer. Iiri setter ja labrador on jällegi teisest puust - vanemad ja treenitumad. Teised on meiesugused, kohmetumad ja uimasemad.

Arvestades palavat ilma ja tema komberdavaid jäsemeid võib arvata kui koostöövalmis Kasper oli. Pigem oli tore vahtida taas üle pika aja teisi koeri.

Harjutused algasid kõrval istumisega. Kasper istuski, nagu juured olid all. Kui oli vaja liikuda, siis väga vaevaliselt sai hänna püsti ka. Samas "lama" ja "koht" väga hästi ei töötanud, Kasper tahtis meelsamini istuda. Kasvataja andis nipi kuidas koera palavusest säästa - veega rind ja käpad märjaks teha. Veel ühe juhenduse, millal koerale preemiamaius anda tuleb - siis kui tehakse see viimane, oodatud harjutuse osa. Ntx kui "lama" ja seejärel "koht" on, siis "lama" ajal snäkki ei saa.

Jõime ja mängisime ja õppisime ühe uue harjutuse, mis jäi ka kodutööks. Kas me Kasperiga seda harjutame ka sõltub pigem Kasperist ja ilmast. See oli see "kõrval" käsu järel "istu" ja "lama" kordamööda. Anname endast parima.

Viimane harjutus oli "siia" käsk läbi teiste koerte. Õnneks oli meil vaja ainult kahe koera vahelt läbi joosta. Kasper tuli edukalt, aga arvestades tema kepsude töökindlust oli see pigem vaevaline tulemine. Oluline, et tahtmine oli olemas.

Uskumatu, kui palju uusi koeri-kutsikaid uude trenni tuli. Tükki 20-25. Ja hilinejaid tuli järjest juurde. Ilmselt tehakse grupp pooleks. A mul oli seetõttu hea meel, et Kasperiga uude gruppi läksime. Saab rohkem tähelepanu ja märkusi. Samuti tundus uues grupis koeri, kes olid oma parima koolitamise aja maha maganud ja kooli vajadus tulenes ilmselgelt praktikast. Üks, mis silma jäi, oli erisuur koer, koos väikese perenaisega. Kaaluvahe ilmselt kahekordne - koer 80 kg vs. neiunääps 40 kg. Kumb nööriga järel lohises on ilmselt selge.

Aga, meie viimasest harjutusest tulenevalt, helistasin Railile, palusin luba visiidile tulla, mille ma ka sain. Kimasime Kasperiga otse sinna ja näitasime oma komberdamise ette. Kuna Kasper konkreetset käppa ei lonkanud, arvas Raili, et selle põhjuseks on palavus ja väsimus ühelt poolt ning Kasperi normaalsest suurem kasv teiselt poolt.

Kasper on tõesti suur. Kui teisi bernikaid kõrval pole, siis ju ise ei saa arugi. Aga Raili Nööp, Kasperi vana sõbranna on Kasperist 2 kuud vanem ja praktiliselt ühes mõõdus. Küll emane, aga ikkagi 2 kuud vanem. Kasper ja nööp hullasid nauditava mõnuga. Oleks Kasperil rohkem selliseid mänguvõimalusi.

Jõudsime Kasperi vaatlusega sinna, et uurime ühte toidulisandit, mis liigeste kasvu tugevdab ja laseme arstil ka igaks juhuks üle vaadata. Ja ei lase Kasperil hetkel liialt liikuda ja hullata. Las kasvatab parem oma kõõluseid.

Rääkisime veel Railiga veidi näitustest ja muust koeraelust ja kimasime kodupoole.

Kuna Kasper oli õhtuga vähemalt 2 liitrit vett sisse lürpind ja palavuse tõttu polnud kumbagi häda teinud, läksime enne magamaminekut ka protseduuridele. Komberdades. Kaka kohas tuli hoopis nr 1. Kui ma tähelepanu juhtisin, et "kaka ka", siis tegi Kasper pealiigutuse, et " aa, õige jah" ning sai selle teise ülesandega ka hakkama.

Algas öö.