Kasperiga uuesti kalal

Seekord Entuga.
Entu võttis meid Kasperiga hommikul peale ja kimasime taas Pärnu lahele. Ilm oli külm ja karge, aga see eest tuuline :). -12 kraadi + 10 m/s tuul, peaks mõne valemi puhul tegema kokku -22 külmatunnet. Umbes nii oli tunne ka. Kohalejõudes juba riiete vahetamisel hakkasid näpud jubedalt külmetama. Kui vantsisime 2 km, siis sai sooja sisse. Kasper käis nagu õige karjakoer minu ja Entu vahet. Et kari ikka koos püsiks. Kalasaagist meil väga palju rääkida pole, aga seda polnud kellelgi. Väga üksikud said väga üksikuid kalu. Seekord tutvus aga Kasper teiste kalameestega, kellest me mööda kõndisime. Kõik võtsid Kasperit vastu nagu vana sõpra. Ju ta sõber oli ka. Pidin ainult hoolega vaatama, et ta auku ei astuks või tamiili ei takerduks.
Huvitav on see, et kui meil Entuga külmetasid nii varbad kui näpud, siis Kasperil polnud midagi häda. Vahepeal sai Kasperiga maadeldes sooja. Palju soem oli ka, kui ta külje all istus. Muidu viskas lumele sirakile ja vaatas rahulikult meeleheitlikke kala tagaajajaid.
Oli väga tervistav ja väsitav kalalkäik.