Riia erinäitus 2010

Kasper võitis taaskord Riias!
EX-1, Jun CAC, BM-3 ehk maakeeli SP-1, Jun Sert, PI-3 ja "Juunior Klubi Võitja 2010"
Kohtunik Joseph Van Hummelen, Belgiast.


Esimene ülesastumine juunior-klassis. See on klass, millest alates hakatakse tegelikult tibusid lugema. Tulemus EX-1 ehk SP-1 (hinnang: suurepärane esimene) ehk parim isane juunior.
Kasper sai ka oma elu esimese juunior-klassi (Läti) sertifikaadi. Sertifikaat ehk CAC ehk Certificate of Aptitude to the National Beauty Contest (Certificat d’Attitude au Championnat National de Beauté). See tähendab seda, et Kasper astub esimesi samme Balti tšempiontiitli poole :). Kõlab kuidagi etteruttavalt või eufooriliselt aga mõnus mõelda ikkagi.
Lisaks BM-3 (3rd best male) ehk PI-3 (kolmas parim isane). Ka see on väga kõva kõva tulemus. See tähendab seda, et meie pisike-tilluke Kassu, kes on mõned päevad oma vanusega juunior-klassis olnud, pistis rinda kõikide näitusel osalenud isastega ja tuli auhinnalisele kolmandale kohale.

Seletan, miks lisaks juunior-klassi võidule see CAC nii suur võit on:
Kasperil on vaja Eestist saada vähemalt kolmelt näituselt (s.h. kolmelt erikohtunikult) kolm sertifikaati. See teeb ta Eesti juuniorite tšempioniks. Eestis me ju võistleme kõige rohkem, hea lähedal käia, mingi tõenäosus serte korjata on olemas. Kui Kasper saab näiteks ühe Leedu juuniori sertifikaadi (lisaks Eesti omadele), siis on ta ka Leedu juunior-tšempion. Kui me saame nendele lisaks ühe Läti juunior-sertifikaadi, siis on Kasper ka Läti juunior-tšempion ja kohe ka Balti juunior-tšempion. Raili, paranda mind kui ma soperdan :). See Läti juunior-sert ongi meil nüüd käes.
Kirjeldan, kuidas see kõik juhtus.

Äratus oli hommikul vara. Nii vara, et ma ei mäletagi kellaaega. Võib-olla nii vara polegi veel kella-aega.
Keidiga hommikul väike kohvi, võikud, asjad kokku, fännklubi kaasreisijad Malle ja Taavo auto peale ja Riia poole ajama. Tee oli hea, Pärnus kontrollisime rehvirõhud ja panime edasi. Enne Riiat tegime Statoilis ühe pissitamise peatuse ja ühe lauluga jõudsimegi kohale. Sõit läks ruttu. Kell oli pool kümme, näitus algas pool üksteist. Kasper märgistas paar põõsast ja läksime Keidiga näitusesaali otsima.
Saal oli 3. korrusel. Õnnitlused trepisõber Kasperile. Minu üllatuseks liikus Kasper trepist nagu vana kala, no ok, pigem selline keskealine kala. Igatahes saime nii üles kui alla. Parkisime oma asjad saali. Kuna Raili tuli veidi hiljem ja nende Tom-Tom keeldus Riia linna ära tundmast siis sõitsin nendele vastu ja näitasin vana olijana, mis on kus. Raili tegi Kasperile kiire kõrvakarvahõrendamise, väikese testjooksu ja jäime ootama oma korda.

Kasperi kasukale viimane silumine ja ringi minek. Kasper oli nüüd superhändler-Raili hoole all. Meie peitsime ennast teiste inimeste taha ja jäime ootama Kasperi vooru. Ja Raili tegi ülihea esitluse. Kasper aitas ka kaasa. Kui teised koerad puiklesid hambaid näitamast, siis Kasper ei liigutanud kordagi. Kui teised koerad istusid munade katsumise peale siis Kasperil oli täiesti ükskõik, isegi pead ei keeranud. Väga super, see tõotas head. Ringis jooksis Kasper väga ilusti traavi, ei mingit galoppi. Teised koerad kukkusid sips ja sips konkurentsist ja sõelale jäi kaks. Üks neist Kasper. Peale teist ringi uurimist ja mõningast (meie arvates liigagi pikka) mõttepausi pistis kohtunik käe pihku esimesena Railile, mis tähendas, et Kasper oli saanud esimese koha. Juhhuu! Esimene karikas ja kaks rosetti kauba peale. Meie rõõm oli suur. Mu eelnev naljaga tehtud enesekindel ennustus sai tõelisuseks. Viva la Kasper!

See polnud tegelikult veel kõik. Kasperil oli veel üks voor vaja ringis käia. Kuna ta oli nüüdseks parim isane juunior, siis pidi ta minema veel ringi tõu parima isase valimisele. Kui kõik koos ringis jooksma hakkasid, oli Kasper järjekorras kõige esimeseks positsioneeritud. Ja ühisjooksul oli selline tunne nagu keegi oleks Kasperi saba tagant naksanud, mida teelikult vist ei juhtunud. Ei näinud ka sealt inimeste tagant, kuhu ma end jälle peitsin. Kasper hakkas igatahes paaniliselt tagasi vaatama ja tõmbas saba jalgevahele. Õnneks oli mõni meeter minna ja Raili juhtis Kasperi tähelepanu endale. Kasper sai oma mo-jo tagasi. Mõned saadeti ringist ära ja sisse jäid kolm koera, Kasper taas nende seas. See tähendas, et 3. koht on juba kindel. Edasi läks kõik jälle kenasti. Kuigi Kasper kõrgemale ei tõusnud, oli au olla niimoodi võrreldud. Meie osa oli nüüd läbi. Kasper sai veel auhinna ja kirjelduse näppu ning võis rahulikult kuudis pikutada.

Railil oli aga suur töö veel ees. Liisu ja Nööbiga. Ja lausa uskumatu, Raili pani jälle kõik kinni. Nööbiga Juuniori emaste klassi ning Liisuga takkaotsa kõik ülejäänud. Liisust sai ka tõu parim emane. Küll aga jäi Lätti tõu parima tiitel, aga las jääda neile ka mingi lohutusauhind. Mina ei tea, milles see kinni on aga kuidagi Raili seda võitmisevärki teeb. Meil on muidugi hea meel, et Kasperit sellise käe all näidatakse.
Lisaks said tulemused kirja veel ka 2 koera Ridon Hennet'i F-pesakonna koera (Flute ja Falsett).
Õnnitlused Railile. Ja suured tänud Railile.

Pakkisime oma laagri kokku ja hakkasime kodupoole vurama. Enne aga kasutasime Riia kohalikke kaubandusteenuseid ja käisime ühes suures poes shopingul. Samal ajal magas Kasper autos õndsaund. Läti-Eesti piiri lähedal hakkas sadama paksu lund. Nii paksu, et kiirus langes kolmekümneni ja nähtavus kolmeni. Sellist kehva nähtavust pakuti teel veel mitu korda. Kõik koos lugesime teed ja jõudsime ikkagi kenasti koju.
Olime väsinud aga bokaali Kasperi terviseks tõstsime siiski! Olime rahul.