Õnneks meelitas Kasper mind ikkagi oma mänguhooga õue. Mässisin ennast mugavalt riide ja läksin Kassuga lumme hullama. Me mõlemad väsisime päris kiirelt, kuna sumbata selles paksus lumes võtab ikka võhmale ju ka.
Peab aga siiski tõdema, et Kasper suutis ikka olla kiirem ja vastupidavam. Rahul olime mõlemad :)
Kui tuppa läksin, jäi Kasper õue...loomilikult Kalmerit ootama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar